Lavastuse helikujundaja Ekke Västrik räägib, mis mõtteid on temas tekitanud etendus “Kujutletud maastikud”
Milliseid tundeid “Kujutletud maastikud” Sinus tekitanud on?
Kuna ma ei ole elus kunagi varem sellise asjaga kokku puutunud, siis see on minu jaoks väga suur väljakutse. Täiesti uue maailma avastamine ja sellesse sisse elamine. Igal juhul väga põnev projekt.
Milline Sinu igapäeva maailm siis on või millist muusikat sa tavaliselt lood?
Ma õpin elektroonilist muusikat ja minu peamiseks instrumendiks on modulaarsüntesaator. Kui see etendus on pigem pärimuslik ja kuulda saab vanemat muusikat, siis mina ise kuulan põhiliselt hästi uut muusikat.
Kas see tähendab, et ka “Kujutletud maastikes” kuuleme me elektroonilist muusikat?
Meil on jah paar kohta, mida me proovime teha elektrooniliselt, näiteks publikuga mängimine. Aga rohkem saab etenduses siiski olema elavat muusikat, sest ma arvan, et need tantsud sobivad nii kõige paremini. Praegu liigume selle poole, et lavastust kaunistaksid võimalikult naturaalsed helid.
Milline on Sinu osa selles etenduses?
See muutub iga päev. Alguses ma arvasin, et ma tulen heliloojaks, aga kuna muusika ja koreograafia on nii lahutamatud, siis ma näen, et heliloojana pole siin midagi ära teha. Pigem olen ma siiski helikujundaja.
Kui Sa mõtled üksnes muusika peale, siis mis sa arvad, millise emotsiooni publik saab?
Nad saavad kindlasti meeleoluka õhtu ja lahkuvad hea tujuga.
Leigarite esimese kunstilise juhi Kristjan Toropi sünniaastapäeva tähistame seekord Jaan Ulsti uuslavastusega “Kujutletud maastikud”, mis etendub Kose Kultuurikeskuses 5. märtsil kell 16.
Lisa kommentaar