Märtsi keskpaigast on Leigarid koduõppel, mis tähendab, et trennisaalis kohtumise asemel õpib igaüks tantse oma kodus. Meil on kindel siht silme ees – muuseumisuvi algab ükskord niikuinii. Suhtlust hoitakse trennirühmade kaupa üleval e-kanalite kaudu. Peetud on esimesed online-tunnid ja õpetajad püstitavad igaks nädalaks uusi ülesandeid, mida tantsijad kodus harjutavad. Seda, kui hästi uued oskused on omandatud, saab õpetajatele ja trennikaaslastele näidata kodus tehtud tantsuvideote kaudu.
Sellistes oludes on väike eelis neil, kel peres mitu tantsijat, ent üksikudki ei jää hätta, nähtamatud sõbrad ja mängukarud on väga populaarsed tantsupaarilised. Harjumatutes oludes tantsuõpe paneb küll trennisaalist puudust tundma, aga laseb see-eest näha oma tantsukaaslasi hoopis uuest ja huvitavast küljest – mõned videod on paremad kui proffide teletöötajate tehtud, teised jälle kubisevad heast huumorist ja vaimukatest detailidest.
Kerge pole ka kortermajade elanikel – küll jääb kitsukesel pinnal tantsuhoole ette mõni laud või kapp, küll on ahastuses alumised naabrid, kelle laest “Kaera-Jaani” taktis krohvi sajab. Õue kolides ootab aga ees kuumaastik ja parketil sooritatud graatsilistest pööretest on esialgu alles vaid riismed.
Esialgu tuleb paljudel peale tantsu harjutamise täiendada ka IT-oskusi, samuti soosib praegune aeg igati tubast käsitööd ja rahvarõivaste korrastamist, omaette laulmist või pilliharjutusi ning pere keskis mängimist. Pikemate kõnni-, jooksu- või tantsuringide tegemiseks otsime aga õues või metsas üksildasi radu.
Oma koduseid trennipilte jagasid Elo Rasmann, Agnes Prits, Sirje Kaljula, Raul Ollo, Margus Tali, Helen Lagle, Kristi Haarde ja Taavi Truumure.
Lisa kommentaar